UML (Unified Modeling Language) – modeleerimiskeel (2.0)
UML – язык моделирования

UML использует:
*фигуры
*линии
*значки
*надписи

UML kasutab eritüüpe diagramme ja täpsustavaid tekstkirjeldused.

UML diagrammide tüübid

Виды UML диаграмм

1.диаграмма баз данных – схема данных

2.диаграмма прецедентов – Kasutuslooskeem (Use case diagram): Kasutuslooskeeme kasutatakse süsteemi moodustavate tähtsaimate elementide ja protsesside määramiseks. Primaarelemente nimetatakse “aktoriteks” ning protsesse “kasutuslugudeks”. Kasutuslooskeem näitab, millised aktorid suhtlevad iga kasutususlooga. Use case diagram) – диаграмма, отражающая связь между экторами и прецедентами, описывает систему на концептутальном уровне.

3. диаграмма классов: Klassiskeem (Class diagram): Klassiskeemi kasutatakse nö. kasutuslooskeemi viimistlemiseks ning üksikasjaliku süsteemidisaini määramiseks. Klassiskeem liigitab kasutuslooskeemil määratud aktorid omavahel seotud klasside kogumiks. Klassidevaheline suhe või assotsiatsioon võib olla kas “on” või “omab” tüüpi. Iga klassiskeemil toodud klass on võimeline pakkuma teatud funktsionaalsust. Neid nimetatakse klassi meetoditeks. Lisaks sellele on igal klassil olemas rida atribuute mis määravad klassi üheselt.

4.диаграмма объектов: Objektiskeem (Object diagram): objektskeem on teatud tüüpi klassiskeem. Objekt esitab klassi olekut teatud ajahetkel süsteemi töö käigus. Objektiskeem esitab süsteemi erinevate klasside olekuid ning nendevahelisi relatsioone või assotsiatsioone teatud ajahetkel.

5.диаграмма последовательностей: Jadaskeem (Sequence diagram): jadaskeem esitab süsteemi objektide omavahelist suhtlemist. Jadaskeemi oluliseks omaduseks on selle ajaline järjestus. S.o. esitatakse samm-sammult täpne objektide vaheline interaktsioon. Erinevad objektid jadaskeemil suhtlevad omavahel “sõnumite” edastamise kaudu.

6.диаграмма взаимодействия: Koostööskeem (Collaboration diagram): koostööskeem grupeerib erinevate objektide vahelise interaktsiooni. Interaktsioonid esitatakse nummerdatuna, mis lubab jälgida nende toimumise järjekorda. Koostööskeem lubab kindlaks teha kõikvõimalikud interaktsioonid mis igat objekti teistega seovad.

7.диаграмма состояний: Olekuskeem (State Diagram): nagu ka nimi ütleb näitab olekuskeem erinevaid olekuid, mida läbivad süsteemis olevad objektid oma elutsükli jooksul. Süsteemis olevad objektid muudavad oma olekut vastavalt süsteemis toimuvatele sündmustele. Lisaks sellele näitab olekuskeem ka objekti oleku üleminekut algolekust lõppolekusse vastavalt süsteemi mõjutavatele sündmustele.

8.диаграмма активности: Tegevusskeem (Activity diagram): protsesside kulgemist süsteemis kirjeldatakse tegevusskeemi abil. Sarnaselt olekuskeemile koosneb ka tegevusskeem toimingutest, tegevustest, üleminekutest, alg- ja lõppolekust ning tõkisetingimustest

9.диаграмма развертывания: :Komponentskeem (Component diagram): komponentskeemi abil kujutatakse kõrgtaseme osi, millest süsteem koosneb. See skeem esitab millised komponendid süsteemi moodustavad ning kuidas nad omavahel seotud on. Levitusskeem (Deployment diagram): levitusskeemi abil kujutatakse rakenduse käitusaegeseid elemente.